Wednesday, June 8, 2011

Le premiere jour

Bonjour! Mille amities de la belle ville de Paris!

Esimest sissekannet nii raske alustada, nii palju muljeid- kõik on ju uus ja huvitav.

Jõudsime siia eile, tuline päev varem, kui pidime. Pariisi lennujaam oli lihtsalt õudne- mega suur ja keeruline. Trippisime seal oma kolm tundi kokku. Pidime oma väravast minema terminal 2'e, selleks pidime mingi minirongiga sõitma. Terminal 2's läksime TGV rongile, mis sõitis Disneysse 10min ja maksis 17 euri. Meie vaeste eestlaste jaoks kõik nii kallis siin. Disneysse jõudes oli ilm lihtsalt masendav- külm ja sadas rämedat padukat. Kadestan eesti ilma hetkel, siin praegu ka mega pilves. Disneysse jõudes pidime veel 1 rongiga sõitma, siis jõudsime casting centre'sse, kus pidime tegema dokumentidest koopiad, allkirjastama veel lepinguid ja siis oma elamise reegleid kuulama. Kuna Disney rajoon on täis, saime elukoha hotelli rajooni. Vedas, sest meil nüüd telekas, tasuta nett ja koristaja hakkab iga 2 nädala tagant käima. Kadi sõnade järgi on rajoon nagu mahajäetud päkapikuküla :D Meie korteris veel kahe tüdrukuga: 1 soomlane, 1 iirlane. Mõlemad toredad ja sõbralikud, aga mega angelid. 1 tuba on veel vaba, loodame, et tuleb prantslane, aga never know.
Eile õhtul läksime poodi otsima, vedas sattusime samal ajal õue, kui üks rumeenia kutt, kes töötab lennujaamas, prügi välja viis. Saime temaga autoga supermarketisse. See oli mega suur, me olime nagu peata kanad toidupoes. Lõpuks ostsime pizzat ja pudeli odavat prantsuse veini. Raha hakkab siin korralikult minema, kuna peame poest ostma kõikvõimalikke asju (pipar, õli, salfakad, riidepuud jne jne) pluss selleks, et sõita disneysse (10min bussiga) peame ostma 55euri eest kuukaardi.
Päev varem tulla oli parim otsus, kuna meil täna vaba päev. Oleme Kadiga kahekesi kodus, korterikaaslased koolitusel. Kadi vaatas just mingit prantsuse tiinekate sarja, nüüd meeleheitekaid.
Homme hakkab meil kolmepäevane koolitus pihta, see pidi täiesti prantsuse keeles olema.

Rohkem ei meenu, millest kirjutada- lisan pilte.





No comments:

Post a Comment